Amsterdam Enjoy!

Olen ammu soovinud külastada Madalmaid, eriti Hollandi pealinna Amsterdami. Kevadeti tõmbavad sinna tuhandeid külastajaid värvikirevad tulbipõllud ja hoolitsetud pargid, mis muudavad linna ja ilmselt kogu Hollandi tõeliselt eriliseks sihtkohaks.

Amsterdami viis meid airBaltic – edasi-tagasi lennupilet maksis ühe inimese kohta umbes 200 eurot. See oli ühtlasi ka minu esimene kogemus selle lennufirmaga ning üldmulje jäi igati positiivne.

Väljumise lend küll hilines umbes 1,5 tundi. Põhjuseks olid sihtkohas valitsenud tugevad tuuled, mistõttu ei antud lennukile maandumisluba. Tegemist oli pigem olukorraga, mida lennutranspordis aeg-ajalt ette tuleb, seega tasub reisides alati viivitustega juba ette arvestada.

1. päev

Hoolimata 1,5-tunnisest hilinemisest jõudsime Amsterdami siiski enne lõunat ning terve päev oli veel ees. Meie neljapäevane reis oli aga üsna tihedalt planeeritud,  igaks päevaks olid piletid ette ostetud või kohad broneeritud.

Paraku tähendas lennu hilinemine seda, et esimesel päeval jäid kasutamata ette ostetud piletid Royal Palace Amsterdam külastuseks, mille olime soetanud Tiqets kaudu.

Lennujaamast liikusime seal lähedal olevasse Hilton hotelli juurde ning tellisime Bolt äpi kaudu takso. Esialgne hind oli umbes 39 eurot jah vaid 10 km sõidu eest, mis annab kohe  aimu, kui kallis on Amsterdamis taksoteenus. Paraku läks see plaan aga veidi nihu – taksojuht ei leidnud meid väidetavalt üles (seda pidid nad väga sagedasti seal tegema). Õnneks ei võetud kogu summat, vaid 6 eurot tühisõidu eest. Pärast seda otsustasime äppi mitte enam kasutada ning võtsime takso otse hotelli eest! Juht täpset hinda ei pakkunud ja viitas taksomeetrile, otsustasime riski võtta. Sõidu hinnaks kujunes 66 eurot, millele lisandus varasema tellimuse 6-eurone tasu. Nii läks meie lennujaamast linna jõudmine maksma kokku umbes 70 eurot. Saime esimesel tunnil tunda Hollandi „kallist elu“.

Esimene koht, kuhu olin laua broneerinud, oli Kaasbar Amsterdam. Selle koha tõmbenumber – baariletil ringleb üle 30 erineva juustusordi, kus valid endale meelepärased taldrikud. Edasi on juba lihtne: maitsed nii palju kui jaksad. Meile kui juustusõpradele oli see meeldiv kogemus.

Kuna taksosõiduga saadud kogemus ei olnud just kõige parem, otsustasime edaspidi liikuda jalgsi. Juustubaar asus küll kesklinna ääres, meie majutus oli südalinnas, nii et ees ootas mitme kilomeetrine jalutuskäik.

Polnud just kõige nauditavam osa päevast, seljakott seljas kõndida. Lisaks puhus linnas sel päeval korralik tuul, mis tegi liikumise veelgi ebamugavaks. Nii tekkis meie esimene spontaanne ost: poolel teel astusime sisse suveniiripoodi ja soetasime endale talvemütsid. Ostuotsus kahetsema ei pidanud, sest mütse läks vaja ka järgnevatel päevadel, kuna 10–15 kraadi ei ole veel soe kevad. Alles viimasel päeval tõusis temperatuur 19 kraadini ja sai unustada mütsid ja mantlid.

Lõpuks jõudsime oma hotelli (Adam’s Canal House Amsterdam), Check-in pidi olema kell 14.00, kuid 14.30 ei olnud meie tuba veel valmis. Teenindus oli sealjuures täielikult digitaalne, suhtlesime teenindajaga ekraani vahendusel. Õnneks saime oma kotid jätta pagasiruumi ning lubati, et tuba saab valmis umbes tunni jooksul. Me küll täpselt tunni pärast tagasi ei jõudnud, kuid paar tundi hiljem oli tuba valmis.

Õhtuks olid meil ette ostetud piletid Erotic Museum Amsterdam külastuseks. Aeg oli küll üsna varajane selle muuseumi külastuseks 17.00, muuseum ise on pigem väike ning selle sai rahulikult alla tunni läbi käidud.

Seetõttu ei saanud me esimesel õhtul kogeda punaste laternate piirkonna päris õhtust elu, selle uudistamise jätsime viimaseks õhtuks, kui linn juba pimedusse mattus ja piirkond oma tõelise ilme avab. Eks see oli ka üks uskumatu vaatepilt, midagi sellist polnud ma varem kogenud. Vaateakendel seisid napilt riietatud naised, kes püüdsid möödujate tähelepanu ja ootasid kliente, keda teenindati sealsamas kardinate taga.

2. päev

Eelmisel õhtul läksime üsna vara magama, sest olime varajase lennu tõttu ärganud juba kell 4 hommikul. Paraku möödus esimene öö üsna kärarikkalt – hotelli seinad kostsid läbi ning koridoris liikumisel vaikust eriti ei hoitud.

Hommikul andsin sellest ka hotellile teada, viidates nende enda majareeglitele, mis näevad ette öörahu hoidmist. Vastus tuli kiiresti, lubati kaamerasalvestiste põhjal olukorda kontrollida. Õnneks olid järgnevad ööd juba märksa rahulikumad.

Igal juhul läks uni hommikul varakult ära ning otsustasime päeva hommikusöögiga alustada.

Kuna meie majutuses hommikusööki ei pakutud, hakkasime Google Maps abil läheduses olevaid kohti otsima. Selgus aga, et enamik populaarsemaid hommikusöögikohti avati alles kell 9.00 või isegi 10.00.

Õnneks leidsime 150 meetri kauguselt ühe mõnusa kanaliäärse kohviku, millest kujunes meie reisi jooksul omamoodi „kodukohvik“ – käisime seal hommikust söömas korduvalt. Teenindus oli meeldiv ja vaade kanalile tegi kogemuse eriti nauditavaks.

Hommikusöögi hinnad jäid meil vahemikku 60–80 eurot, sõltuvalt sellest, kas Mimosa kuulus tellimuse juurde või mitte. 🙂

Teise päeva eesmärk oli Amsterdamiga lähemalt tutvuda – jalutada linnas, istuda inspireerivates kohvikutes, shoppata,  külastada lilleturgu, mille olime juba esimesel päeval „ära märkinud“, piiluda kohalikke poode ning õhtu lõpetada ette broneeritud kanalikruiisiga.

Amsterdamis ei ole ilusatest kohvikutest puudust – neid leidub tõesti pea igal nurgal. Eriti populaarsed on päikesepaistelised kohad ning kanalite äärsed terrassid, kus saab nautida nii head toitu kui ka linnavaateid.

Suurt kaubanduskeskust ma kesklinnast ei leidnud, kuid selle eest on olemas pikad shoppingutänavad, kus jagub poode igale maitsele – alates tuntud brändidest kuni vintage-poodide ja väiksemate butiikideni. Huvitaval kombel leidus ka mitmeid poode, mille nimed mulle esialgu midagi ei öelnud, kuid mille ukse taga looklesid pikad järjekorrad. Üks selline näide oli Scuffers.

Amsterdami ajaloolised kanalimajad on tuntud oma kitsaste fassaadide ja kõrgete, astmeliste või kolmnurksete viilkatuste poolest. See ei ole juhuslik – 17. sajandil kehtis linnas maksusüsteem, kus kinnisvara maksustati fassaadi laiuse järgi. Tulemuseks olidki kitsad, kuid sügavad ja mitmekorruselised majad.

Lisaks märkab paljudel majadel katuseharjal konksu või tala – seda kasutati kaupade tõstmiseks otse ülemistele korrustele ja seda pidavat veel tänasel päevalgi kasutama, näiteks mööbli transportimisel kõrgematele korrustele. Trepid majade sees on nii kitsad ja järsud, et mööblit või suuremaid esemeid sealt kaudu liigutada on peaaegu võimatu.

Tähelepanelik silm märkab, et paljud majad ei seisa päris sirgelt.

Amsterdami vanalinna majade viltusus tuleneb eelkõige nende vundamendist. Linn on ehitatud pehmele ja vesisele pinnasele ning ajalooliselt rajati hoonete vundamendid puidust konstruktsioonile. Aja jooksul on pinnas ja vundament ebaühtlaselt vajunud, mistõttu on ka paljud majad kergelt kaldu.

Kanalikruiis on Amsterdamis väga populaarne turismiäri – soovitan selle kindlasti ette võtta. Vee pealt avaneb linnale hoopis teistsugune vaade ning juba tunnise sõiduga läbib päris pika teekonna, mida jalgsi ei jõuakski läbi käia. Jalgrattaga liigeldes jääb paratamatult palju märkamata.

Meil vedas kuna sattusime üsna rahulikule, pooltäis paadile. Kõik paadid sõidavad elektrimootoriga, mistõttu on müratase peaaegu olematu.

Kruiisi jooksul rääkis giid palju ka paatmajadest, mis on Amsterdamis ja laiemalt Hollandis täiesti omaette elustiil. Kunagi oli see pigem taskukohane lahendus, kuhu mindi elama praktilistel põhjustel, kuid tänapäeval on tegemist pigem kallima ja teadliku valikuga.

Samas ei ole see elu sugugi nii privaatne, kui esmapilgul tundub – iga paari sekundi tagant sõidab mõni paat mööda ning pilgud satuvad paratamatult ka akendesse. Giidi sõnul on ta aastate jooksul näinud sealt nii mõndagi.

Lisaks rääkis giid, et paljudel kanalite äärsetel tänavatel puuduvad piirded. Seetõttu on täiesti tavapärane vaatepilt, et kanalitest leitakse hulgaliselt jalgrattaid. Probleem ei puuduta aga ainult rattureid, vaid ka autoomanikke. Eriti keeruline on olukord kindlustusfirmade jaoks, kes ei ole alati nõus veekahjusid hüvitama ning on teinud linnale ettepanekuid piirete rajamiseks. Kuna linn ei ole sellega laialdaselt kaasa läinud, on mõnes kohas kindlustused piirded omal algatusel paigaldanud.

Kruiisi käigus möödusime ka ühest huvitavast luksushotellist, mis esmapilgul näeb välja nagu mitu kitsast kanalimaja kõrvuti ja ei aimaks, et seal on hotell. Tegelikult on need aga seest ühendatud üheks tervikuks.

3. päev

Oli minu sünnipäev, kus pärast hommikusööki kolasime veidi linnas ja pärast lõunat oli planeeritud tulpide vaatamine linnast väljas. Õhtul oli õhtusöök restoranis Moon, kust avanes 360 kraadi vaade linnale. Selle kohta saime muide eelmisel päeval kanalikruiisil teada, et sinna saab vaid minipraamiga, sest seda jõge ei saa sillaga ühendada, kuna vahepeal saabuvad väga suured kruiisilaevad. Aga hea teada: praamid sõidavad iga 10 minuti tagant, on tasuta ja vahemaa läbitakse 1–2 minutiga, ainult jalakäijatele.

Selle päeva galerii ütleb rohkem, kui tuhat sõna! 🙂

Hommik algas hotellist väljudes ukse eest väikse fotosessiooniga. Mu mees muidu ei viitsi tegelikult üldse pildistada, ainult täna mu sünnipäeval tegi ta seda virisemata. 🙂

Keukenhofi kohta vaid nii palju, et oleks tahtnud ka tulbipõldude vahele ka saada, aga neid nägime siiski läbi pargi piirdeaia või läbi bussiakna. Lisaks peab aprilli alguses arvestama, et muid lilli on küll palju, kuid kõik tulbid põldudel veel ei õitse, seega oli tulpide õitsemise aeg üsna varajane. Aga see-eest oli pargis muid lilli ja pargi üldvaade oli ilus.

Sünnipäeva õhtusöögi korraldasin 360 kraadi pöörlevas restoranis Moon. Toidu osas ei saa öelda, et see oleks olnud midagi erakordset, kuid koht ja atmosfäär kompenseerisid selle täielikult. Võimalus näha Amsterdami igast ilmakaarest oli elamus omaette.

Klaasseinte tõttu ei jäänud pildid küll kõige paremad, kuid  oma silmaga oligi kõike parem kogeda. Elamusele lisas nüans sinna jõudmine,  jalakäijate praamiga üle jõe, mis muutis kogu kogemuse veidi erilisemaks.

Sama hoone on tuntud ka selle poolest, et restoranist kõrgemal asub vaateplatvorm, kus saab lausa üle ääre kiikuda.

4. päev

Neljandal päeval lubasime endale veidi pikema une. Läksime hotellist otse hommikusöögile ja sealt edasi juba kindla sihiga lilleturule – sest üks aednik ei saa ju lilleriigist lahkuda ilma ühegi ostuta.

Olime eelmisel päeval tooted välja valinud, nüüd tuli vaid otsustada, kui palju mahub veel seljakotti ning kas jääme 8 kg käsipagasi piiridesse. Õnneks kõik klappis ja kaasa sai ostetud 100 kevadlille sibulast koosnev komplekt, lisaks pojengi ja hortensia juured.

Pärast seda tegime veel ühe kiire lõuna kanaliäärses kohvikus ning suundusime lennujaama. Otsustasime anda Bolt -ile uue võimaluse. Seekord läks juba paremini – sõit maksis umbes 27 eurot. Tõsi, väike ärevusmoment tekkis ikka, sest kui Hendrik poleks autot eemalt märganud ja juhile märku andnud, oleks takso ilmselt meist mööda sõitnud.

Taksodega tasub olla kindlasti tähelepanelik!

Kokkuvõtteks

Minu blogi pealkiri “Enjoy” ei ole juhuslik. Seda sõna kuulsin Amsterdamis igal sammul – alates kohvikuteenindajatest kuni igapäevaste väikeste kokkupuudeteni kohalikega. See lihtne „naudi!“ suhtumine jäi väga kõlama ja loob kogu linnast kuidagi mõnusa ja oodatud tunde.

Silma jäi ka see, kui palju oli tänavapildis koeri – nii turistidega kui ka kohalikega. Neid nägi igal pool: tänavatel, kohvikutes ja isegi lennujaamas. See jätab mulje väga tolerantsest ja lemmikloomasõbralikust keskkonnast.

Samas ei saa mainimata jätta ka linna teist poolt. Kohati oli häiriv pidev kanepi lõhn ning aeg-ajalt kohtasime tänavatel inimesi, kes tundusid olevat ainete mõju all. See oli veidi kurvem vaatepilt, eks seda kohtab paljudes suurlinnades.

Hinnatase on Amsterdamis kõrge, kindlasti kallim kui Eestis ning võrreldes Aasia reisidega, kus oleme harjunud soodsamate hindadega.

Ajaliselt jõuab nelja päevaga päris palju näha, kuid kui soov on rahulikumalt linna avastada, muuseume ja muid kultuurilisi objekte külastada, siis tasub planeerida pigem nädalane reis.

Kindlasti soovitan muuseumipiletid varakult ette ära osta, näiteks Van Gogh Museum piletid olid vähemalt nädal enne reisi välja müüdud.

Kui peaksin Amsterdami teist korda külastama, valiksin kindlasti maikuu, siis on ilm soojem ja kevadine ilu kõige paremini esile tulnud.

Reisieelarve kokku ca 2200 eurot.