Bali on saar, mis on tuntud oma erilise atmosfääri, lopsaka looduse ja sügavalt juurdunud kultuuri poolest. See ei ole lihtsalt rannapuhkuse sihtkoht – Bali on paik, kus igapäevaelu, vaimsus ja loodus käivad käsikäes. Igal sammul kohtab templeid, ohvriande ja rituaale, mis annavad saarele rahuliku, kuid samas väga elava rütmi.
Bali asub Indoneesias ning on üks väheseid Indoneesia saari, kus domineerib hinduism. Just see teeb Bali kultuuri nii eristuvaks võrreldes ülejäänud riigiga.
Mõned põnevad faktid Bali kohta
Balil asub aktiivne vulkaan Mount Agung, mida peetakse saare kõige pühamaks mäeks.
Kuulsad riisiterrassid ei ole ainult ilus vaatepilt, vaid osa sajanditevanusest niisutussüsteemist.
Balil on hinnanguliselt üle 20 000 templi, mistõttu kutsutakse seda ka „tuhandete templite saareks”.
Ühel ja samal saarel saab kogeda nii ookeanirandu, džunglit, koski kui ka mägiseid vaateid.
Igapäevased väikesed ohvriannid tänavatel ja hoonete ees on loomulik osa kohalikust elust.
Bali on saar, mis pakub igaühele midagi – olgu selleks kaugtöö, seiklus, puhkus, vaikus või lihtsalt aeg maha.
Pärast 2024. aasta Phuketi reisi tekkis meil sama reisiseltskonnaga üsna kiiresti ka 2025. aasta reisisihtkoha valik. Selleks sai maagiline Bali – saar Indoneesias.
Veetsime seal kahel nädalal kestnud päikesereisi, peatudes kolmes erinevas piirkonnas ning kolmes hotellis.
Milliseid mõõnasid ja tõuse me sellel reisil kogesime, loe edasi siit.
Seminjak
Seminyak asub Bali edelarannikul ning on tuntud oma trendika, kuid samas mõnusa ja vaba õhkkonna poolest. See on piirkond, kus rannapuhkus kohtub hea toidu, stiilsete poodide ja elava õhtuse meluga. Seminyak on võrreldes naabruses asuva Kuta piirkonnaga rahulikum.
Siin leidub hulgaliselt häid restorane, rannaklubisid ja väikseid butiike, kus jalutamine on juba omaette elamus. Seminyak sobib hästi neile, kes tahavad Balil nautida nii puhkust kui ka eluolu veidi mugavamas ja moodsamas võtmes.
Elu ja seiklused Seminjaki piirkonnas
Esimesel päeval jõudsime hotelli alles hilisõhtul. Meid võttis vastu soe troopiline õhk ning meeldiv ja sõbralik hotelli personal.
Öö möödus aga veidi karmilt. Hotell asus otse ookeani ääres ning samal ajal möllas seal juba mitmendat päeva korralik torm. Vee ja tuule möll tegi olemise rahutuks ning esimesel ööl ei saanud ma kuigi hästi magada. Õnneks harjusime sellega peagi ning paari päeva jooksul torm ka vaibus.
Järgmine päev oli vihmane. Seetõttu tutvusime hotelli ümbrusega, jalutasime ostutänavatel, otsisime sobivaid restorane ja külastasime ka randa. Rannavaatepilt ei olnud aga üldse kena – pildid räägivad enda eest. Selles rannas me kordagi ujumas ei käinud ka, sest hall, suurte teradega liiv ning prügi ei olnud meie tassike teed.
Õnneks oli hotellis suur ja mugav basseiniala, kus saime end jahutada ja päevitada nii palju, kui esimestel päevadel ilm üldse võimaldas. Küll aga oli kogu aeg soe, päeval umbes 30 kraadi ning öösiti ligi 25 kraadi.
Mulle meeldis selle hotelli balilik stiil väga – puidust sisekujundus ning lopsakas, troopiline aed lõid tõeliselt mõnusa ja rahuliku atmosfääri. Lisaks oli hotellis müügil ka kohalik keraamika, millesse ma kohe armusin. Loomulikult ei suutnud ma vastu panna ning ostsin endale koju kaasa ka ühe kohvitassi koos alustassiga.
Hommikusöök oli erakordselt rikkalik – igal hommikul tuli lausa nuputada, mida seekord proovida. Ja oi, kui maitsev kõik oli! Kuigi Balil tabas meid ka elu rängim kõhutõbi (millest räägin hiljem), võib kokkuvõttes öelda, et Bali toit oli kogu reisi üks meeldejäävamaid osi. Nad oskavad seal tõeliselt hästi süüa teha! Seda nii hotellides kui ka restoranides ehk siis maitsete poolest oli see saar tõeliselt rikkalik.
Bali rand ja Indigo hotelli piirkond
Bali templid ja Luwaki kohviistandus
Järgmisel päeval võtsime terveks päevaks takso ning käisime läbi mitmeid templeid ja kohviistanduse. Sõitsime päris kõrgele mägedesse, kus loodus, jahedam õhk ja vaated pakkusid hoopis teistsugust Bali kogemust.
Taman Ayun Temple on Bali on 17. sajandil ehitatud Balil asuv hulkpühakoda, mis on üks olulisemaid ja kaunemaid hinduistlikke templeid. See asub Mengwi külas, Badungi regioonis, ja on kuulus oma harmoonilise arhitektuuri ja ümbritseva vallikraaviga aiakompleksi poolest. Tempel kuulub UNESCO maailmapärandi nimekiri juurde osana „Balil Hindu veetemplite kultuurimaastikku”.
Pärast seda sõitsime Ulun Danu Beratan. Ala on väga suur, turiste palju ning populaarsemate pildistamiskohtade juures tuli arvestada ka järjekordadega. Tegemist oli erakordselt ilusa paigaga, silm puhkas täiega.
Valgeid turiste oli seal märgatavalt vähem ja seetõttu jäime ühele noorte poisteseltskonnale silma. Nad soovisid väga Hendriguga koos pilti teha. Ei tea, mis nad nende fotodega peale hakkavad, aga meie kadedad igatahes ei olnud. 🙂
Üheks peatuseks sel päeval oli Baturiti Luwak Coffee kohviistandus, kus saime lähemalt tutvuda Bali kohvikultuuri ja -kasvatusega. Jalutasime rohelises ja lopsakas istanduses, kus näidati erinevaid taimi – kohvipõõsaid, kakaod, vanilli ja mitmeid vürtse, mida Balil kasvatatakse.
Loomulikult räägiti ka kuulsast luwak-kohvist, mille valmimise protsess on paljudele ühtaegu nii huvitav kui ka veidi ehmatav. Saime näha ka loomakesi endid ning kuulda kogu lugu algusest lõpuni.
Kopi luwak , tuntud ka kui tsiibetkohv, on kohv , mis koosneb osaliselt seeditud kohvikirssidest , mida on söönud ja roojanud Aasia palmitsiibet. Kirsid käärivad tsiibeti sooltest läbi liikudes ja pärast muu väljaheitega roojamist kogutakse need kokku. Allikas.
Külastuse lõpus ootas meid degusteerimine – lauale toodi mitmeid erinevaid kohvisid ja teesid, alates klassikalisest Bali kohvist kuni maitsekohvide ja ingveriteeni välja. See oli mõnus paus intensiivse templikülastuste päeva keskel. Kuigi ma ei ole suur kohvigurmaan, oli see kogemus siiski väga huvitav ning hea võimalus näha Bali argisemat ja traditsioonilisemat poolt.
Pärast seda suundusime edasi suure kose juurde, kus oli võimalus ka ujuma minna – või õigemi, kes läks, kes mitte. Mina seekord jäin kaldale, sest kosk ise üsna võimas ja tee kose alla parajalt konarlik ja kivine. Lisaks oli väsinud selleni jõudmisest, see asus ikka päris madalal, hiljem mäkketõus oli paras väljakutse.
Sama koha juures ootas aga ees veel üks Bali „klassika“ – Bali kiik. Ma ei arvanud ausalt öeldes, et ma selle üldse ette võtan, sest kõrgusekartus on mul täiesti olemas. Ometi otsustasin end proovile panna ja astusin kiigele. Hetk, kui kiik üle džungli serva lendas, oli korraga nii hirmutav kui ka vabastav tunne.
Tagantjärele mõeldes olen väga rahul, et selle ära tegin – see oli võimas ja äge kogemus ning üks neist hetkedest, mis jääb Balilt eredalt meelde. Mõnikord tasub oma hirmudele lihtsalt otsa vaadata.
Ubud ja Bali kuulsad riisipõllud
Pärast rannapiirkondi ja mägiseid vaateid viis meie teekond Bali südamesse – Ubudi. Kui rannikul on tempo kiirem ja melu rohkem, siis Ubudis muutub kõik rahulikumaks. Siin on Bali teistsugune: rohelisem, vaiksem ja sügavamalt seotud looduse ning kohaliku eluviisiga.
Ubudi ümbrust katavad lopsakad riisipõllud, mis looklevad mööda mäenõlvu ja orge ning loovad just selle pildilise Bali, mida paljud ette kujutavad. Jalutuskäik riisiterrasside vahel on ühtaegu rahustav ja lummav. See on paik, kus Bali loodus, ehe nede kultuur ja kohalik elu saavad eriti selgelt kokku.
Balil tänaval ringi jalutades on veel mõndagi, millega tasub arvestada. Näiteks tuleb olla tähelepanelik, et sa kogemata ei astuks tänaval olevate ohvriandide peale. Kohalikel on kombeks asetada templite, majade, poodide ja isegi sõidukite ette väikseid punutud aluseid, millel on lilled, toit ja viiruk. Neid nimetatakse canang sari’deks ning need on igapäevane osa Bali hinduistlikust traditsioonist. See on tänuavaldus jumalatele ning viis hoida tasakaalu heade ja halbade jõudude vahel. Seepärast asetatakse neid sageli just maapinnal.
Teine asi, mis Balil kiiresti silma hakkab, on tänava koerad. Balil on selline kogukonnakoerte nähtus üsna tavaline ning kohalikud on nende kohaloluga harjunud.
Koerad liiguvad rahulikult nii sõidu- kui ka kõnniteedel ning magavad seal, kus parasjagu jahedam või vaiksem on. Ma väga loodan, et neil on alati vähemalt vett saada. Otseselt nälginud nad ei paistnud, mis on hea märk. Samas teeb sellise kuumusega tänavakoera elu siiski südame veidi kurvaks – asfalt, liiklus ja palavus ei ole just lihtsad kaaslased.
Ahvimägi ja sõbrapäeva tähistamine
Külastasime ka Sacred Monkey Forest Sanctuary. Tegemist on püha metsaga, kus elab sadu makaake ning mille alal asub ka mitu hindu templit. Ahvid liiguvad seal vabalt, nii radadel kui ka müüridel ja puudel. Külastajatel soovitatakse olla ettevaatlik: mitte kanda käes toitu ega lahtiseid esemeid ning hoida prillid, mütsid ja telefonid kindlalt kinni. Meil õnneks midagi pihta ei pandud.
Nusa Dua: neli päeva luksust ja aeg maha
Pärast aktiivsemaid päevi Balil liikusime edasi uude piirkonda – Nusa Dua. See on tuntud oma rahuliku, korrastatud ja luksusliku atmosfääri poolest ning just siia sobis ideaalselt meie reisi viimane etapp. Nusa Dua on hoopis teistsugune kui Ubud või Seminyak – siin on rohkem avarust, hoolitsetud randu ja vaikust.
Veetsime Nusa Duas neli päeva luksuslikus hotellis The Apurva Kempinski Bali. See hotell on omaette elamus – muljetavaldav arhitektuur, avarad alad, vaated ookeanile ning detailideni läbimõeldud teenindus. See oli täpselt see koht, kus lasta tempo maha ja lihtsalt nautida ja hellitada end kõigest, mida näed ja koged.
Üheks erilisemaks kogemuseks kujunes kindlasti õhtusöök hotelli akvaariumirestoranis Koral Restaurant. Söök akvaariumi all, kus su ümber ujuvad kalad ja raid, loob täiesti ebareaalse meeleolu – justkui oleksid korraga nii restoranis kui ka veealuses maailmas. Elamus, mis jäi kogu Bali reisist väga eredalt meelde.
Kepinski hotelli elamused
Peatusime seal vaid neli ööd, mistõttu oli päevakava üsna tihe – soovisime jõuda kogu hotellikompleksi korralikult avastada. Aega tuli leida nii päevitamiseks basseini ääres kui ka lõpuks ometi ookeanirõõmude nautimiseks. Selle hotelli juures oli kaunis valge liivaga rand, mida hooldati sisuliselt terve päeva vältel. Kaks teenindajat riisusid rannalt kokku iga lehekese – täiesti uskumatu vaatepilt.
Lisaks nägime hotellialal ka kaameleid, kellega oleks soovi korral saanud sõita. Hotellis oli mitu restorani ning võtsime eesmärgiks külastada igal õhtul erinevat söögikohta. See osutus suurepäraseks ideeks, sest valik oli mitmekesine ja iga restoran pakkus täiesti omaette elamust. Hotelli fuajees kõlas pidevalt ka elav muusika, enamasti klaveril, mis andis kogu kohale eriti elegantse ja rahuliku meeleolu.
Hommikusöök oli omaette kogemus – valik oli nii lai ja rikkalik, et midagi sellist polnud ma varem kogenud. Igal hommikul tuli tõsiselt mõelda, mida kõike üldse proovida jõuab.
Ühel õhtul otsustasime siiski hotellist kaugemale minna ning nautida õhtusööki ka ühe teise luksushotelli restoranis sealsamas piirkonnas. Hotellikompleks asus mägedes ning ka restoran paiknes kõrgel, pakkudes tõeliselt vapustavaid vaateid mägedest alla ookeanile.
Toitude osas ei jäänud seekord midagi erakordselt meelde, kuid vaade korvas selle täielikult. Päikeseloojang, avarus ja kõrgus lõid atmosfääri, mis tegi sellest õhtust siiski väga meeldejääva kogemuse.
Lisaboonusena saime sealt kaasa ka imelised roosad päikeseloojangu pildid, kus taevas sulandus vaikselt mägede ja ookeaniga. Need hetked jäid eriti eredalt meelde – vahel ei olegi toiduelamus see kõige tähtsam, vaid hoopis vaade, tunne ja seltskond, mis sind ümbritseb.
Viimased tunnid
Võtsime enne äraminekut veel maksimumi ja avastasime, et üks koogikohvik on siiani külastamata. Need koogid olid lihtsalt nii kaunid, et ei raatsinud neid peaaegu süüagi, rääkimata sellest, kui keeruline oli koogileti ees üldse otsustada, millist valida.
Midagi sellist polnud ma varem näinud, täielik profitasemel kondiitritöö. Balil osatakse süüa teha ja heast toiduelamusest siin tõesti puudust ei näe.
Taaskord Seminjak ja Indigo hotell
Enne reisilõppu läksime tagasi samasse hotelli, kus meie Bali-seiklus alguse sai. Seal ootas meid ees kaunis üllatus – pulma-aastapäeva tähistamine. Hotell oli toa imeilusasti kaunistanud ning meid ootas puuviljavaagen koos südamekujulise minikoogi ja šampanjaga. Väga armas ja läbimõeldud žest.
Õhtu veetsime sõpradega hotelli restoranis, nautides head toitu ja mõnusat seltskonda. Järgmisel päeval oli ilm taas vihmane ja tormine – Bali võttis meid vastu vihma ja tuulega ning samal moel saatis ka saarelt ära.
Reisieelarve
Reisieelarve 9500 tuhat, periood 14 päeva. Lennufirma Turkish Airlines.